logo


Uudised

2010-01-14     Kuidas säästlikku kinnisvara ära tunda?
  Olulise tõuke kinnisvara energiasäästlikumaks ja jätkusuutlikumaks muutumise suunas on andnud praegune majanduslangus, mis on pannud kinnisvaraomanikud, üürnikud ja ostjad üha enam mõtlema säästmise võimalusele.

ERI Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütleb, et elukondliku kinnisvara omanikud on hakanud vähenenud sissetulekute taustal üha enam tunnetama kütte- ja ka muude kommunaalkulude mõju väljaminekutele ja üha enam otsitakse kulude ja energiasäästu võimalusi. Üheks näiteks on siinkohal energiaaudit, mille vastu kinnisvara omanikud, eriti aga korteriühistud, aina suuremat huvi tunnevad.

Sama lugu on ka ärimajade omanike ja üürnikega, kes on üüri kõrval aina rohkem tähelepanu pööramas üüri kõrvalkuludele, mis on eriti tuntavad praegusel üürimäärade vähenemise perioodil, moodustades proportsionaalselt suurema osa kõikidest pinnaga seotud väljaminekutest.

„Jätkusuutlik kinnisvaraarendus võib esialgu olla küll kallim ja tasuvusaeg pikem, aga samas on sellised projektid vähemtundlikumad tuleviku äri- ja keskkonnariskidele. Kõige olulisemaks teguriks selliste arenduste juures on aga kujunemas turunõudlus, mis on selgelt liikumas säästmise suunas,“ sõnab Andres Teder.

Kuidas on ostjal võimalik ära tunda jätkusuutlikku ja säästvat kinnisvaraobjekti?

Tederi sõnul on põhimõtted, mida jälgida, lihtsad. Näiteks:

- Kas hoonete ehitamisel on kasutatud pikaealisi ja madala toksilisusega materjale?
- Kas hooned on kergesti kohandatavad muutustele, näiteks erinevatele kütteliikidele, mille hinnad kiirelt muutuvad?
- Kas hooned on ehitatud selliselt, et maksimaalselt oleks ära kasutatud päikesevalgus?
- Kas on kasutatud kaasaegseid, kulutusi vähendavaid arhitektuurilahendusi?
- Kui palju on kasutatud kohalikke materjale?
- Kas haljastuses on kasutatud kodumaised taimi, mis vajavad vähem kastmist ja katmist ning kulutavad seega vähem ressurssi?


www.ekspresskinnisvara.ee


2009-12-09     Palju maksab kinnisvara aastal 2016?
  Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees esines hiljuti avaldusega, et 5-8 aasta pärast oleme hindadega 2007. aastas tagasi. Tuntud arvamusliidri julge avaldus pani mõtlema ja nõuab analüüsimist.

„Mõttearendus on tähelepanuväärne, sest kogu avalik meedia on valdavalt täidetud arvamusega, et hinnad nii kõrgele, kui nad seda olid 2007. aastal, enam kunagi tagasi ei lähe,“ arutleb Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino. „See seisukoht on levinud nii anonüümsete internetikommentaatorite kui ka finantssektori juhtide väljaütlemistes. Ühelt poolt võib seda arvamust suurepäraselt mõista ja toetada. Kasvunumbrid, mida Eesti kinnisvaraturg aastatel 2005-2007 näitas ja kuhu keskmised ruutmeetrihinnad välja jõudsid, olid ju tõepoolest lausa fenomenaalsed. Seega on tõepoolest skeptikutel alust väita, et hinnad ei tõuse enam kunagi buumitasemele tagasi.“

Samas meenutab Reino, et 2000-ndate aastate alguses olid laiades rahvahulkades levinud vastupidised veendumused, millest üks tuntuim oli, et maa hind ei saa kunagi langeda. „Ka siis oli selleks oma alus olemas, sest me tulime ajaperioodist, kus maal hinda ei olnud ja seda peeti väärtusetuks. Kes siis ikka tahtis 90-ndatel põllumajandusega tegeleda. Ühel hetkel aga saime Euroopa Liidu liikmeks ja tundsime end osana Euroopast, kartulipõldude asemele hakkasid esimesed nutikad maju ehitama ja tõesti, usk sellesse, et maa hind ei saa langeda, oli väga levinud.“

Kollektiivse hüsteeria aastatel 2005-2007 ei olnud eriti kedagi, kes oleks julgenud esineda artikliga, et ka uute korterite hinnad võivad langeda. Seda inimest oleks naeruvääristatud täie raha eest, nii nagu praegu seda, kes julgeb öelda, et ühel hetkel on hinnad 2007. aastas tagasi. „Kahtlemata võib öelda, et on jõutud hoopis reaalsusesse ja majanduse toimimisele vaadatakse ilma silmaklappideta. Ja ega seegi arvamus väga vale pole. Kui me ei usu, et Eesti majandus kasvab piisavalt või et inflatsiooni kasv ei ole samuti märkimisväärne ega piisavalt suure mõjuga, siis on ka kinnisvarahindadel raske omaette maailmas olla ja kasvu näidata,“ lisab ta.

Vana tõde on aga see, et haugi mälu pikkus on sekundites ja inimese oma on vaid veidi pikem. See kogemus, mille me kõik oleme viimastel aastatel saanud, püsib meeles veel aastaid. Üks pangajuht on öelnud, et lähiaastatel on kinnisvara arenduseks väga raske laenu saada, sest laenuametnikel on äsjased sündmused kenasti meeles. Ta ei välistanud aga seda, et 5 või 10 aasta pärast ei ole ametnike mälu enam nii värske ja vähegi osavama suuvärgiga sell võib Kõue valda elamurajooni rajamiseks taaskord päris lihtsalt laenu saada.

„Ja ka tavakliendid unustavad, et nende naaber ostis 2007. aastal 30 000 kroonise ruutmeetrihinnaga korteri, mille laenumakseid ta tasus aastaid suurte raskustega. Usk tulevikku ja emotsioonid võivad 2016. aastal olla sama kõvad tegijad, nagu nad olid 2006. aastal.“ ennustab Raul Reino.

www.ekspresskinnisvara.ee


2009-03-31     Milline on kinnisvaraturu tulevik?
  LVM Kinnisvara atesteeritud maakleri Ingmar Saksingu sõnul tundus tulevik enam kui 50 aastat tagasi lihtne – see seondus peamiselt kosmosega. Tänases kiiresti muutuvas maailmas on ka aasta pikk aeg ja tulevikku ennustada on keeruline. Küll võib välja tuua trendid ja arengud, mis aasta või paari jooksul kinnisvaraturul aset leiavad.

- Lähiajal jõuab kindlasti lõpule kinnisvarapakkumiste lõplik kolimine internetti. Protsess sai alguse 2000. aastal, tänane tehnoloogia areng on seda ainult kiirendanud. Tõenäoliselt jõuab protsess lõpuni lähima aasta jooksul.
- Populaarsemaks muutuvad tasuta või väga väikse tasuga kinnisvaraportaalid, kus oma pakkumisi saavad lisada ka eraisikud.
- Aasta pärast on turul tänasest poole vähem kinnisvarafirmasid ja -maaklereid. Kindlasti muutub ka firmade kuvand – turul ei ole vaid punased, kollased ja rohelised kinnisvarafirmad.
- Olulisema osa turust moodustab üüriturg. Kõrgemate omafinantseeringute tõttu peavad paljud kliendid tänase ostuotsuse edasi lükkama.

Ingmar Saksing selgitab, et värviliste firmade näol peab ta silmas turundust – tänane kinnisvarafirmade kuvand seostub kliendile peamiselt värviga. Pindi on lehes roheline, Arco tumepunane, Uus Maa kollane, millegi muuga tänane firmade kuvand kliendi jaoks ei seostu. „Bränd peaks midagi tähendama, nagu näiteks Volvo – turvaline, BMW – kiire jne. Usun, et selles vallas on muudatused aset leidmas.”

Ta ennustab, et veel pikemas perspektiivis hakkab tarbijakäitumine sarnanema euroopalikule mudelile, mille järgi noorte esimene kodu on üürikodu. Seejärel, kui sääste on piisavalt kogunenud, ostetakse esimene päris oma kodu, milleks on eelkõige korter. Pere suurenedes soetatakse suurem elamine (maja, ridaelamu). Laste kodust lahkudes müüakse suureks jäänud kinnisvara ja ostetakse väiksem. Lõpuks kolitakse heas mõttes vanadekodusse.

www.ekspresskinnisvara.ee


2008-12-01     Asume uuel aadressil
pilt
 
Alates detsembrist 2008 asume uuel aadressil - Nõmmel, Vabaduse pst 181


2008-10-16     Kliendipäevad Vabaduse pst-l ja Räime tn-l
pilt
 
18. oktoobril kella 12.00 - 16.00-ni on Swedbanki Kinnisvarapäeva raames kliendipäevad Räime tn 11, 13, 15 ja 17, kus müügil 2 - 4 toalised korterid ning Vabaduse pst 181 majades 1, 2 ja 3.
Kliendipäeva raames on hinnad eriti soodsad!

Tule ja külasta meid,


Sinu A4 KINNISVARA!


Vanemad uudised

2008-09-08     UUED korterid Räime 11, 13, 15 ja 17
 pilt
 
Müüme uusi kortereid Kakumäe ranna-alal supelranna vahetus läheduses, ca 700 m kaugusel merest. Hooned moodustavad omaette kvartali, mis piirneb Silgu ja Silmu tänavatega. Asukoht on looduskaunis – ümbruskonnas on rohkelt kõrghaljastust.

Krundid on eemal suurematest teedest ning müra- ja saastatuse tase on madal. Läheduses asuvad peamiselt ühepereelamud. Piirkonda on rajatud asfaltkattega sõidu- ja kõnniteed ning tänavavalgustus, samuti on loodud kõik võimalused jalgratta- ja rulluisusõidu nautimiseks.

Kõik neli hoonet on arhitektuurilt ja välisilmelt sarnased, kuid korruseplaanide ja korteri suuruste poolest kahte tüüpi – nn. suur maja (Räime tn 13, 17) ja väike maja (Räime tn 11, 15). Korterelamud on kolme elukorruse ja soklikorrsega ühe trepikojaga hooned, igal korrusel paikneb neli korterit, soklikorrusel asuvad garaa˛id, panipaigad ja tehnoruumid. Kõikidel korteritel on rõdud. Korterid on lihtsa ja läbimõeldud plaanilahendusega.

Lisainfo:

Meelis Kukk, 56 909 770
või Mario Kirsipuu, 50 59 535
2008-09-05     Müüme uusi kortereid Rebase 2D
2008-09-01     Müüme uusi kortereid Vabaduse pst. 181
2008-08-31     Sten Kukk ei tööta enam A4 Kinnisvaras
2008-08-08     Oliver Piirisild ei tööta A4 Kinnisvaras
2007-06-28     30.06.2007 randub abieluranda Aleksandr
2007-06-01     A4 Kinnisvara kontorirottide jooksul number 1
2007-05-31     A4 Kinnisvara võistkond kontorirottide jooksul Rat Race 2007
2007-05-04     Meie kollektiivist lahkus Maret Liivak
2007-05-03     09. mai 2007.a. Tõnismägi 16A kontor SULETUD
2007-05-03     Meie Tõnismäe kontor klientidele avatud
2007-04-28     Märtsikuu parim maakler
2007-04-27     Meie Tõnismäe kontor ajutiselt suletud!
2007-04-16     Maaklerid andsid katusekontserdi
2007-04-16     Uus kontor avatud!!!
2007-04-13     Avame uue kesklinna kontori aadressiga Tõnismägi 16A
2007-04-07     A4 maaklerite bändis vahetus tütarlaps...
2007-03-30     Uue Kodu Päev Hansapangas
2007-03-29     Veebruarikuu parim maakler
2007-03-29     Pakume reisikindlustust
2007-03-29     Jaanuarikuu parim maakler Margit Selg
2007-03-29     15.01.07 Liitus meie Kollektiiviga Oliver Piirisild




















Logi sisse